8. päev

Ciao ragazzi!

Meil on kujunenud välja ilus hommikune rutiin, nii et see ei vaja enam mainimist.

Täna ootas meid ees kahe ajaloolise turu külastamine.

Mõlemad turud looklesid tänavate vahel. Naljakas oli see, et niipea kui me sinna jõudsime, hakkasid müüjad karjuma itaalia keeles a'la "Tulge ostke siit" jne. Mulle kõlas see nagu laul ja see oli väga naljakas. Turgudele oli iseloomulik see, et põhimõtteliselt kalaleti või ükskõik mis leti taga on ilus suur kirik. Käisime ise ka ühes araablaste poolt tehtud kirikus sees ja see oli ikka väga ilus. Pilti kahjuks teha ei tohtinud. Mõned ei teadnud seda ja tahtsid pilti teha, tädi hakkas kohe karjuma!

Kahjuks ma ei suutnud väga tähelepanu pöörata turgudele, sest ma olin miskipärast väga väsinud.

Edasi ootas meid üks park suurte ilusate puudega. Istusime seal vist umbes tunnikese. Väga mõnus. Pärast seda sai teha, mida tahtsid.

Seal läheduses oli söögikoht. Läksime väikese seltskonnaga sinna. Otsin endale Panini al Tonno e Pomodoro (Võileib tuunikala ja tomatiga, 2 eurot). Otsustasime, et lähme tagasi sinna parki, et seal süüa. Muidugi oli mul selleks ajaks ammu juba võileib otsas, sest olin üks esimesi, kes selle sai. Veetsime seal jällegi mõne aja ja võtsime suuna tagasi hotelli poole.

Ma ei tea, kas te olete tähelepannud, aga kui ma gelaatot söön, siis üks maitse on alati "sette veli". Seda saab ainult Sitsiilias. Originaalis on see 7 shokolaadi kihiga kook, mis "leiutati" Palermos. Selle tegi esimest korda üks 23 aastane noormees perenimega Capello. Kuna see kook osutus väga populaarseks, siis nad tegid selle maitselise gelaato ka.
Loo moraal on selles, et eelmine õhtu ütles mulle see kena administraator, et selle koogi nö kodukohvik on meie hotellile väga lähedal. Ja kuna ma tahtsin seda proovida, siis seadsime kõik oma sammud sinna kohvikusse "Capello".

Teel olles rääkisin Alega sellest ja ütlesin kogemata, et ma tahan minna Capella'sse. Ale tegi suured silmad ja soovitas mulle mitte kunagi öelda seda ühelegi mehele. Küsisin, et muidu miks ja mida see siis tähendab. Ta tegi mulle piltliku näite Peppe peal. Ta ütles, et talle muidugi itaalia keeles, et Mayri ütles, et ta tahab minna capella'sse. Peppe tegi NIIII suured silmad! Mina olin muidugi segaduses. Tuli välja, et capella on teatud osa meheaust. Ei hakka siinkohal täpsustama. Capello aga tähendab hoopis mütsi.

Jõudsime kohale Capello'sse. Meil vedas, sest alates 11-18 august on nad suletud. Kook maksis 2.20 eurot ja jumal õnnistagu seda noormeest, sest see kook oli lihtsalt NIIII hea! Happy faces, happy faces!

Pärast seda läksime läbi ka Massarost ja ostsin endale ka ühe gelaatot. Jumal õnnistagu siinkohal ka neid inimesi, kes gelaato välja mõtlesid!

Saime vaba aega natuke. Kerge dush ja riietumine. Õhtusöögi pidime saama ühes pubis, nii et sellepärast ei pidanud me muretsema.

Meid jaotati ilusti autodesse ja pidu võis alata.

Söök oli väga hea ja sitsiilia pärane. Võtsin rohelist riisi ja see oli nii tuline, et ma mõtlesin, et ma põlen ära. Ja minihamburgerid olid mu lemmikud. Neid sõin ma vist 4 tükki. Esimest korda otsustasin, et ma võin ju kulutada mõne euro väljas olles alkoholile. Ostsin õhtu peale 2 Amarettot koolaga. Maksin nende eest 10 eurot. Ärge imestage midagi. See oli veel odav koht. Tavaliselt on pidudel kokteili hinnaks 7 eurot.

Ühel hetkel kuulen Manu hüüdmas: "My dream, my dream, come here!" Mõtlesin, et mis lahti, sellist asja pole varem olnud. Ja siis ta rääkis mulle, et nad olid Xavi'ga (ta seisis ta kõrval) arutanud, et osad tüdrukud on siin ainult, et teha koguaeg endast pilti ja nad kannavad nii palju meiki ja on ilgelt beibed. Ja nad ikka mõtlesid, et ma olen pea kõige normaalsem tüdruk ja sada muud asja. Ma vaatasin teda hämminguga, sest see oli lihtsalt liiga ootamatu! (Ja tõesti, ega ta väga ei valetanud teiste tüdrukute kohta ka, sest mõni ikka kannab LIIGA palju meiki!)

Mängisime mõtlemismänge ja juba 1 ajal läksime koju.

Kuna kell oli alles nii vähe (olen harjunud juba 4-5 ajal magama minema), siis muidugi ei olnud mul und. Jäin alla administraatoriga juttu rääkima (oli seesama noormees). Meiega ühines ka Raul.

Nalja sai päris palju. Rääkisime 2012 aasta maailmalõpust ja usust ja muudest toredatest asjadest. Mõtlesin, et keegi võiks octopus Paulilt küsida, et kas 2012 tuleb maailma lõpp või ei tule. :D

Kuna Gabrielil oli viimane tööpäev, siis leidsime, et võiks homme õhtul minna koos gelaatot sööma. Vahetasime numbreid ja leppisime kokku, et saadan smsi, kui tegevuskava homme lõppeb.

Head ööd! :)

Mayri