9. päev

Ciao!

Hommikusöök oli kell 8. Esimest korda siin olles suutsin ma ise üles ärgata 2 minutit ennem 8t. Üllataval kombel ei olnud ma üldse väsinud, arvestades seda, et ma olin ainult 4h maganud. Ju mul vedas ja ärkasin täpselt kahe unetsükli vahel.

Tänane päeva plaan oli külastada Zingaro Natural Reserve'i ja Erice küla. See oli vabatahtlik, aga sinna minemiseks pidi maksma 40 eurot. Muidugi ma maksin selle ja läksin! I don't wanna miss a thing!

Sõit võttis aega umbes 40 minutit. Kuna äratus oli vara, siis enamik magas. Alessandro ja Nemanja sisustasid oma aega magavatest inimestest pilte tehes. Mõni magas ikka päris naljakalt!

Kõigepealt läksime Zingarosse randa. MA EI OLE ELUS MIDAGI NII ÄGEDAT NÄINUD! See oli nii ilus. Kaljud, kivine rand ja helesinine soe vesi.

Muidugi kõigepealt läksime ujuma. Vesi mõnus soe, nagu ikka. Ujusime ühe väikese koopa juurde. Romanil olid ujumisprillid kaasas, palusin tal neid endale korraks laenata. Ja vee all... 1 meetri kauguselt ujusid minust mööda väikesed ilusad kalad, põhjas olid korallid. Vee sügavus oli vähemalt 5m ja nägin ikka põhja. Niiii puhas vesi.

Kuna oli suhteliselt keskpäev, siis mõtlesin, et peaks ikka natuke päevitama ka. Kui Eestis paistab päike mingi nurga all, siis siin paistab päike sulle sõnaotseses mõttes lagipähe. Kuna päike oli kõrvetavalt kuum, siis julgesin ja suutsin päevitada ainult poolt tundi (15 minutit mõlemat poolt). Ja uuesti ujuma.

Leidsin veest Romani, Julija ja Maria. Otsustasime natuke kaugemale ujuda, seal pidavat ilus koht olema. Ja tõesti, keegi ei valetanudki. See oli NIIII ilus. Me olime eemal kõikidest teistest inimestest. Keegi ei näinud meid. Meie ees oli suur helesinine meri ja meie taga kaljud. Ja äkki võttis Roman kuskilt välja fotoka. Ma olin suures hämmingus. Tuleb välja, et ta kaamera on veekindel! USKUMATU koht!

Ujusime ruttu tagasi, kuivasime ja ronisime uuesti mäest üles, et sõita külla nimega Erice.

Seal külas tegime kiire pausi söömiseks ja läksime panoraami vaatama. Kiara ütles, et ilusa ilmaga võib sealt isegi Etnat näha. Kahjuks meie seda ei näinud.

Tagasi Palermosse jõudsime umbes 8-9 ajal. Pesin ja natuke sõin virsikuid (ostsime kahepeale Antonioga, 2 eurot kokku, kahjuks ei jõudnud neid kõiki ära süüa ja pidin pea pooled ära viskama).

Otsustasime Gabrieliga, et kohtume kell 11. Ta tuli mulle autoga järgi ja sõitsime sinna Gelateria'sse. Kohale jõudes võtsime "Brioche sette veli e sicilian pistaccio" (7 shokolaadi ja sitsiilia pistaatsia maitseline jäätis saia vahel). SEE OLI NIIIIII HEA! MA EI OLE VIST KUNAGI ÜHTEGI NIII HEAD JÄÄTIST SAANUD! Ma arvan, et ma sõin seda umbes 14 minutit, sest ma ei tahtnud, et see otsa saaks!

Pärast seda leidsime, et võiks veel süüa Sitsiiliale omast suurte pähklitega jäätist. Sõitsime kuskile uude kohta. Kahjuks oli see otsa saanud ja võtsime "Cono bacio e stratciatelli" (vahvlijäätis tumeda shokolaadi ja vanilliga). See juba nii hea ei olnud! Ja pärast seda ma olin täis jäätist. Kõhus oli päris raske olla.

Sõitsime kesklinna poole tagasi ja jalutasime ümber pargi, et kõhul natukenegi mõnusam oleks. Väga mõnus õhtu oli!

Buonasera!

Gelaato-armastaja Mayri

8. päev

Ciao ragazzi!

Meil on kujunenud välja ilus hommikune rutiin, nii et see ei vaja enam mainimist.

Täna ootas meid ees kahe ajaloolise turu külastamine.

Mõlemad turud looklesid tänavate vahel. Naljakas oli see, et niipea kui me sinna jõudsime, hakkasid müüjad karjuma itaalia keeles a'la "Tulge ostke siit" jne. Mulle kõlas see nagu laul ja see oli väga naljakas. Turgudele oli iseloomulik see, et põhimõtteliselt kalaleti või ükskõik mis leti taga on ilus suur kirik. Käisime ise ka ühes araablaste poolt tehtud kirikus sees ja see oli ikka väga ilus. Pilti kahjuks teha ei tohtinud. Mõned ei teadnud seda ja tahtsid pilti teha, tädi hakkas kohe karjuma!

Kahjuks ma ei suutnud väga tähelepanu pöörata turgudele, sest ma olin miskipärast väga väsinud.

Edasi ootas meid üks park suurte ilusate puudega. Istusime seal vist umbes tunnikese. Väga mõnus. Pärast seda sai teha, mida tahtsid.

Seal läheduses oli söögikoht. Läksime väikese seltskonnaga sinna. Otsin endale Panini al Tonno e Pomodoro (Võileib tuunikala ja tomatiga, 2 eurot). Otsustasime, et lähme tagasi sinna parki, et seal süüa. Muidugi oli mul selleks ajaks ammu juba võileib otsas, sest olin üks esimesi, kes selle sai. Veetsime seal jällegi mõne aja ja võtsime suuna tagasi hotelli poole.

Ma ei tea, kas te olete tähelepannud, aga kui ma gelaatot söön, siis üks maitse on alati "sette veli". Seda saab ainult Sitsiilias. Originaalis on see 7 shokolaadi kihiga kook, mis "leiutati" Palermos. Selle tegi esimest korda üks 23 aastane noormees perenimega Capello. Kuna see kook osutus väga populaarseks, siis nad tegid selle maitselise gelaato ka.
Loo moraal on selles, et eelmine õhtu ütles mulle see kena administraator, et selle koogi nö kodukohvik on meie hotellile väga lähedal. Ja kuna ma tahtsin seda proovida, siis seadsime kõik oma sammud sinna kohvikusse "Capello".

Teel olles rääkisin Alega sellest ja ütlesin kogemata, et ma tahan minna Capella'sse. Ale tegi suured silmad ja soovitas mulle mitte kunagi öelda seda ühelegi mehele. Küsisin, et muidu miks ja mida see siis tähendab. Ta tegi mulle piltliku näite Peppe peal. Ta ütles, et talle muidugi itaalia keeles, et Mayri ütles, et ta tahab minna capella'sse. Peppe tegi NIIII suured silmad! Mina olin muidugi segaduses. Tuli välja, et capella on teatud osa meheaust. Ei hakka siinkohal täpsustama. Capello aga tähendab hoopis mütsi.

Jõudsime kohale Capello'sse. Meil vedas, sest alates 11-18 august on nad suletud. Kook maksis 2.20 eurot ja jumal õnnistagu seda noormeest, sest see kook oli lihtsalt NIIII hea! Happy faces, happy faces!

Pärast seda läksime läbi ka Massarost ja ostsin endale ka ühe gelaatot. Jumal õnnistagu siinkohal ka neid inimesi, kes gelaato välja mõtlesid!

Saime vaba aega natuke. Kerge dush ja riietumine. Õhtusöögi pidime saama ühes pubis, nii et sellepärast ei pidanud me muretsema.

Meid jaotati ilusti autodesse ja pidu võis alata.

Söök oli väga hea ja sitsiilia pärane. Võtsin rohelist riisi ja see oli nii tuline, et ma mõtlesin, et ma põlen ära. Ja minihamburgerid olid mu lemmikud. Neid sõin ma vist 4 tükki. Esimest korda otsustasin, et ma võin ju kulutada mõne euro väljas olles alkoholile. Ostsin õhtu peale 2 Amarettot koolaga. Maksin nende eest 10 eurot. Ärge imestage midagi. See oli veel odav koht. Tavaliselt on pidudel kokteili hinnaks 7 eurot.

Ühel hetkel kuulen Manu hüüdmas: "My dream, my dream, come here!" Mõtlesin, et mis lahti, sellist asja pole varem olnud. Ja siis ta rääkis mulle, et nad olid Xavi'ga (ta seisis ta kõrval) arutanud, et osad tüdrukud on siin ainult, et teha koguaeg endast pilti ja nad kannavad nii palju meiki ja on ilgelt beibed. Ja nad ikka mõtlesid, et ma olen pea kõige normaalsem tüdruk ja sada muud asja. Ma vaatasin teda hämminguga, sest see oli lihtsalt liiga ootamatu! (Ja tõesti, ega ta väga ei valetanud teiste tüdrukute kohta ka, sest mõni ikka kannab LIIGA palju meiki!)

Mängisime mõtlemismänge ja juba 1 ajal läksime koju.

Kuna kell oli alles nii vähe (olen harjunud juba 4-5 ajal magama minema), siis muidugi ei olnud mul und. Jäin alla administraatoriga juttu rääkima (oli seesama noormees). Meiega ühines ka Raul.

Nalja sai päris palju. Rääkisime 2012 aasta maailmalõpust ja usust ja muudest toredatest asjadest. Mõtlesin, et keegi võiks octopus Paulilt küsida, et kas 2012 tuleb maailma lõpp või ei tule. :D

Kuna Gabrielil oli viimane tööpäev, siis leidsime, et võiks homme õhtul minna koos gelaatot sööma. Vahetasime numbreid ja leppisime kokku, et saadan smsi, kui tegevuskava homme lõppeb.

Head ööd! :)

Mayri

7.p

Heiii!

Pühapäev on püha päev!

Hommikusöök pidi olema kell 11 (mina muidugi arvasin, et see on kell 10). Panime Magdaga äratuskella 10ks, aga muidugi ei viitsinud me üles tõusta. Ja ärgata ei viitsinud me ka järgmised 3 tundi.

Lõpuks ma ärkasin kell 1. Magda läks ruttu sööma ja leppisime kokku, et lähen neile järgi. Kui olin oma asjad valmis saanud, siis läksin kokku lepitud kohta. Ja kae üllatust, tüdrukuid ei olnudki seal. Küll aga olid Massaro's (kokku lepitud koht, pasticheria, gelateria jne) Bauke, Karlijn, Raul ja Igor. Ostsin hommikusöögiks/lõunaks lasange't (3 eurot). Kõht täis ja meel hea ühinesin teiste plaaniga minna jalutama, sest meil oli vaba aeg kuni 17.30ni.

Võtsime suuna sadama poole. Linn oli tohutult vaikne ja rahulik.

EKSTREEMNE: Via Roma ja Via Emmanuelle Vittorio ristmik on tööpäevadel väga-väga tihenda liiklusega. Alati on vähemalt 5 autot valgusfoori taga ootamas. Kuna oli tegemist pühapäevaga, siis liiklus oli väga hõre. Teadsime, et selline võimalus on meil võibolla ainult korra. Seetõttu me otsustasime istuda maha täpselt keset suurt (ja väga populaarset) ristmikku ja lasta endast pilti teha! See oli äge!

Jalutasime mööda tänavaid. Lõpuks jõudsime jahisadamasse. Arutasime erinevaid maailma asju ja tegime huvitavatest asjadest pilti. Lõpuks maandusime ühes kohvikus värskendavaks joogiks (sprite, 2 eurot). Vahepalaks kirjutasime mõned postkaardid kodustele. Pärast seda võtsime jalge alla kodutee. Muidugi me möödusime Massaro'st (sealt saab gelaatosid, jeee) ja muidugi ma ostsin endale gelaato (Sette veli ja maasikas).

Jõudsime tagasi täpselt itaalia keele tunni ajaks. Alguses oli meid vähe (sest enamik inimestest läks randa), aga aja möödudes meie read täienesid.

Pärast tundi ootas meid Mitchi, Marco ja Alessju tehtud õhtusöök. Saime värsket salatit ja risotot. See oli nii hea, et kui kõik olid endale söögi krabanud, siis kõik aplodeerisid Mitchile.

Õhtuks oli plaanitud rannapidu. Mitte klubi, vaid lihtsalt üks väike rand, kuhu poisid panid kõlari üles ja muusika mängima. Meil oli oma rannapidu! Ennem randa jõudmist (läksime autodega) käisime läbi jälle sellest kohast, kus saab odavat alkoholi. Meie autojuht läks meile jooke ostma, sest turistidele tehakse seal pea 2kordne hind. Tahtsin Marsalat (magus punane vein). Kuna seda oli ainult sooja, siis sain hoopis Moscato (põhimõtteliselt sama, mis Marsala). Maksin selle eest 6 eurot. Samal ajal ostsin ma tänavalt mehelt 3 virsikut, viinamarju ja 1 nektariini. Maksin nende eest 3 eurot. Kes müüb üleüldse öösel kell pool 12 tänaval puuvilju?

Jõudsime randa. Seal oli pime. Paljud käisid ujumas. Moscato mulle ei maitsenud kahjuks. Rääkisin Julija ja Karlijn'ga juttu. Kui Peter meiega ühines, siis jäin temaga kahekesi. Huvitaval kombel ta võttis mul käest kinni, kuigi tal on tüdruk olemas. Aga see muidugi ei näita midagi. Ma olen lihtsalt nii awesome! :D

Rääkisin juttu ka ühe itaallasega. Põhiteemaks olid itaalia mehed ja gelaatod!

Diskussioon tekkis ka Rauliga (Holland/Suriname). Lõpuks ta tahtis koos minuga sealt ära minna. Kuna kell oli vähe ja ma ei olnud väsinud, siis ta sai korvi! :D

Muidugi sai tantsida nagu ikka Waka-waka järgi ja muude vahvate lugude järgi ka.

Pärast kolme hakkas kojusõit. Läksin koos Roberto, Khiara, Nemanja ja Philip'ga.

Hotelli vastuvõtus oli see kena noormees (Gabriel). Rääkisin temaga paar sõna juttu. Tuleb välja, et kahe päeva pärast hakkab tal puhkus ja ta sõidab Lõuna-Sitsiiliasse. :(

Ja siis uni.

M.

6. päev

Hei!

Hommikul ärgata on natuke raske, nagu ikka.
Hommikul tabas mind üllatus, kui kuulsin Magda käest, et hommikul kella 6 ajal oli Antonio ukse taga käinud ja endale seltsilisi otsinud peo jätkamiseks. Ma ei teadnud sellest midagi.
Pärast sööki oli muidugi jälle itaalia keele tund. Seekord siis vol 3.
Lõunaks saime pastat. Oi jumal, kui hea see oli!

Kõhud täis, seadsime oma sammud Mondello ranna poole. Sõitsime sinna kahe bussiga ja see võttis aega kuskil 2 tundi.
Ja ka mina sain esimest korda elus olla helesinise mere ääres! Liiv ja päike ja meri ja loodus ja inimesed! Ma oleks sinna jäänudki! Vesi oli nii selge ja sinine ja soe!
Seal pesitsesime circa 2 tundi. Ja tagasi hotelli jõudmine võttis ka aega 2 tundi.

Nüüd tähelepanu kõik meessoost isikud! Tahate teada, mis on meeste ujumispükste hetke mood? Selleks on "Speedo" lõikega püksid, mille tagumikule on kirjutatud mingi riigi nimi koos selle lipu värvidega (näiteks Wales, Mexico jne). Samuti on väga moes üleni väga valged püksid. Nagu te ka pildi pealt näete. Antud isik on pildistatud, sest tal on väga huvitav meetod oma genitaalide hoidmiseks püksis! :D

Lõpuks kui me hotelli jõudsime läksime pea kogu kambaga hotelli restorani sööma, sest polnud veel õhtust söönud. Tellisin pitsa Al Tonno ehk tuunikalaga. See maksis tegelikult 4.5 eurot + teenindus 1 euro. Ehk mu väljaminek oleks pidanud olema 5,5 eurot. Kuna kell oli palju ja peole minek hakkas lähenema, siis võtsin pool pitsat karbis kaasa. Ma ei tea miks, aga kassas pidin ma maksma ainult 3,8 eurot. Ega mul selle vastu midagi olnud ja häält ma ei tõstnud, et nad liiga vähe raha minult küsivad. Läksin rõõmsal meelel tuppa.

Jagasin ühe tüki pitsat Magdaga ja riietusin. Peo dresscode oli valge, nii et valge särk ja lillad retuusid olid mu valik.
Peole sõitsime tellitud bussiga. Sõit kestis kuskil pool tundi ja terve buss oli laulu täis. Põhiliselt hispaania ja itaalia keelset. Mõnus!

Kohale jõudes olime jälle VIP'id, kes lasti kohe sisse ja kõik, kes olid järjekorras vaatsid suu ammuli. Peo koht oli super! Mere ääres, taustaks kaljud! Jälle silmal hea vaadata.

Kõigepealt tutvusin peo alaga. See oli ikka suur. Sattusin kokku Peteri, Bauke ja Karlijn'iga. Läksime istuma lounge'i ja lobisesime niisama. Muidugi ei puudunud iga peo kohustus - tantsimine. Ühel hetkel Antonio krabas mu endaga tantsima. Järgnesid väga naljakad minutid! :D

Puhkasin natuke jalga ja viimased pool tundi jälle tantsu. Pidu lõppes 3.15 ja kell 4 jõudsime koju.

Põhimõtteliselt kukkusin voodisse magama. Ja pean mainima, et ma näen iga öö väga põnevaid unenägusid. Kui mõni meeles, siis kirjutan!

M.

5. päev

Buongiorno!

Hommikusöök pidi olema 10 paiku. Kui Magda mind 9.20 äratas ütlesin talle, et magan 5 minutit veel. Muidugi sai sellest 5st minutist tund ja ma jäin hommikusöögist ilma. Aga pole hullu, mul oli üks virsik ja õun. Edasi ootas mind itaalia keele tund vol 2.
Tund oli väga naljakas. Keset tundi tuli Mitch ja näitas piltlikult, kuidas liigelda Palermo tänavatel ilma, et sind röövida saaks (kus ja kuidas peaks oma kotti hoidma)-
Pärast tundi oli meil vaba aeg, nii et otsustasime linna peale minna. Linna mineku põhinali on järgnev (selleks peate te mäletama eelmise õhtu Davide't ja kiri tuli Facebooki):

Davide Battaglia 06 August at 13:11
hey! :D
Nice to see you here! ;)
So, how was last night?!
had you fun? :)
I saw that you were still dancing when I left the place... So I guess you had fun! ;)
What's you plan for this afternoon?

Ciao,
Dav.

Ja järgmises kirjas küsis ta mu numbrit! :D
Kuna Magda ei tahtnud minuga ühineda temaga kohtumisel ja mu aku oli tühi, siis meie kohtumine jäi ära. Ja rohkem ei ole ta minuga ühendust võtnud. Õnneks?

Sellegipoolest läksin kolme poola tüdrukuga linna peale. Esimese asjana muidugi sõime gelaatot (7 veli, 1,7 eurot). Ostsin mõningaid asju. Küll näete, kui tagasi olen.

Õhtuks jõudsime linnast tagasi. Sättisime end minekuks, sest peoks oli plaanitud European Night.
Panin selga oma valge kleidikese ja rahvusliku vöö. Kõik arvasid, et ma näen äge välja! Jee.
Pidu oli jälle Janja juures (üks organisaator Sloveeniast katusekorteriga). Läksime sinna jala. Kõigepealt saime muidugi süüa (sai kartuli ja kanaga, magus arbuus). Siis sättisime valmis oma lauakesed ja pidu võis alata! Ennem hea ja parema maitsmist iga maa tutvustas end ja oma jooke/sööke. Muidugi kohustuslik osa oli laul või muusika!





Ma sain Eestit esitleda koos Hannaga. Lauluks vailisime "Saaremaa valsi". Ja toiduks Kalevi komme, shokolaadi, küpsiseid, musta leiba ja Vana Tallinnat!
Sõin igast komme ja küpsiseid. Hollandi küpsised oli hästi head. Jookidest proovisin mingit Horvaatia jooki piimaga (hea magus), muidugi Vana Tallinnat apelsinimahlaga, Sergio tehtud Sangret ja Poola viina, mis oli tehtud rohust, mida söövad piisonid (midagi sellist).
Naljakas oli see, et kaks hispaania poissi tundusid minust huvitatud olevat (Xavi ja Antonio). Või noh, me rääkisime lihtsalt juttu, aga mingi hetk tuli ikka see sama, Oh you're such a beautiful girl!
Ja väga põnev asi, mida itaallased pakkusid oli seest tühjaks tehtud arbuus, kus sees oli vein.
Sai tantsida (põhilaulud on Shakira "Waka waka" ja Black Eyed Peas'i "I got a feeling"), süüa, laulda, juua. Imekombel sai koju autoga. Varsti jõudis ka Magda koju ja uni oli magus.

M.

4. päev

Hei!
Kuna ma peol ei käinud, siis oli hommikul mõnus ärgata. Äratus oli 9.30. Hommikusöök endiselt sama "for now and forever". Pool tunnikest vaba aega ja esimene itaalia keele tund.
Õppisime end tutvustama ja kohustuslikud pahad väljendid. Tempo oli päris kiire. Tõenäoliselt peaks kogu vaba aja kulutama keele õppimisele, aga siin on muudki vahvat, nii et küll saab.
Tagasi hotelli jõudes harjutasin oma itaalia keelt administraatoriga (kena noor Itaalia mees).
Pausikese (pool tundi) ajal suhtlesin Hennuga ja ootasin lõunat.
Saime lõunaks külma kuskus'i. Seal sees oli ube, herneid, maisi, paprikat, piparmündi lehed või basiilik. Mmm.. Seda võiks isegi kodus süüa.
15.30 hakkasime minema bussipeatusesse, et sõita kõrval asuvasse külla Monreal. Kohale jõudes läksime kohe kirikusse, mis ehitati 12ndal sajandil. See oli väga suur ja võimas kirik.
1,5 euro eest sai minna üles torni , et näha linna panoraami. Läksin koos 3 hollandlasega (Bauke, Peter ja Karlyn). Uskumatu vaade!!!
Tagasi alla jõudes läksime kõik koos sööma gelaatot. Esimest korda elus sõin jäätist saiga (brioche). Siin on hästi populaarne panna jäätis magusa saia vahele. Nagu burger jäätisega. Aga see oli väga-väga hea!
Jäätis söödud, läksime bussipeatusesse. Ootasime bussi tund aega! Rääkisin juttu Tšehhi poisi Romaniga. Ta on vahva ja sain teada, et me oleme samal ajal tagasitulles Roomas oma lendu ootamas. Tõenäoliselt me tsillime seal koos, jeee.. Aga eksnäis.
Tagasijõudes läksime suure seltskonnaga hotelli restorani sööma. Sõin pasta Bolognese't (4 eurot + teenindus 1 euro). Süüa sai ja nalja ka!
Kuna peoni oli aega, siis läksime Bauke ja Peteriga gelaato jahile. Onu tegi mulle ülisuure (kujuta ette ikka üliülisuurt!) jäätise (shokolaadi ja virsiku). Peter tuli sisse ja küsis, et kas ta saaks ka sellise. Onu ütles, et ei, see on ainult mulle! :D
Tagasi hotelli juurde jõudes kuulsime, et ühel tüdrukul oli kott ära varastatud (rolleriga mööda sõidetud ja ära tõmmatud). Samas sain ka teada, et Peteril varastati ka kott ära. Õnneks oli saagiks vaid veepudel ja patareid.
Kiire riiete vahetus ja peole! Saime korraldajate sõpradega autode peale. Ma olin koos Nemanjaga (Serbiast). Kõigepealt sõitsime kuskile, kust saab odavalt alkoholi. Üks itaallane ostis virsiku-viina. Siin on sellised 20 vol'ised viinad hästi populaarsed. Neid saab väga paljude erinevate maitsetega. See maitses nagu limonaad. See tähendab, et viina maitset pea ei olnudki tunda. Jõime pudeli ära (koos meiega jõi ka autojuht!) ja sõitsime peole. Olime kõik listis ja kõndisime sisse nagu VIP'id!
Peo koht oli hullult suur ja väga ilus. Lihtsalt keset linna ja nö lageda taeva all. Kohal oli muidugi hästi palju inimesi. Vahepeal lasti mõnusat muusikat (Jackson, Shakira jne), aga mingi aeg lasti ainult unts-unts-unts-unts. See tüütas päris ära, nii et läksin eemale ja istusin teistega maas ja rääkisime juttu. Mingil kummalisel hetkel oli äkki meie seltskonnas üks itaalia mees (Davide, 34). Ta tundus mõistlik. Elab USA's Dallases. Naljakas asi temaga oli see, et ta küsis minult, kaua me oleme veel Palermos. Sellele järgnes lause, et me võiks mõni päev kohtuda ja küsimus, et mis me homme teeme. Vastasin, et meil on tegevuste programm, mida jälgida. Ta pakkus, et võiks facebooki teel suhelda ja võttis taskust Iphone'i ja lisas mu oma sõbraks.
Tegin viimased tantsud koos teistega ja 3.15 hakkas koju minek. Mitch küsis mu käest, et kas ma tahan kohe minna. Ütlesin, et miks mitte ja siis ta pakkus mulle Alessju transporti. Tuli välja, et ta on mootorrattaga. Mõtlesin, et miks mitte ja sain tagasi hotelli (esimest korda elus) MOOTORRATTAGA! Tean, et mu ema süda jättis praegu löögi vahele. Istusin taga ja hoidsin selja taga mingist asjast kinni. Siis härra Alessju küsis, et kas mulle meeldib aeglane sõit või kiirus. Ütlesin, et vahepealne ja ta otsustas pärast seda kiiresti sõitma hakata. Nii me siis sõitsime öises Palermos 70 km/h soe tuul nahka paitamas. See võib tunduda mitte millegina, aga kui sinna juurde panna Palermo liiklus, fakt, et mul ei olnud kiivrit ja et sõitsin esimest korda elus motikaga, siis kokku oli see päris ekstreemne.
Ekslesime natuke tänavate vahel (sest ta ei uskunud, et ma tean, kus hotell asub) ja jõudsime ilusti ja tervelt tagasi koju.
Läksin otse voodisse ja magasin õndsat und!

Ciao,
M

3. päev

Hommik: Äratus 8.00. Ärkamine 8.30. Hommikusöök endiselt sai moosiga. Kuna olin eilsest päevast väsinud, siis magasin pärast sööki veel 15 minutit õndsat und.
9.30 oli kogunemine ja 10st hakkasime astuma samme ranna poole.
Kõigepealt kõndisime bussipeatusesse. Ostsime piletid (2 eurot edasi-tagasi). Sõitsime kolme bussiga. Kõndisime veel 20 minutit ja jõudsimegi kohale. Selleks ajaks oli kell juba 12.30 ehk kohale jõudmine võttis aega 3 tundi!
Rannaks osutus kiviseks ja linad pidime laotama betooni peale. Ei mingeid WCsid, sööke ega jäätisemüüjaid. Samas seal oli üks naljaka kähiseva häälega mees, kes vahel hüüdis vees olijaid, et nad liiga kaugele ei läheks.
Kreemitasin end sisse ja otsustasin poole tunni kaupa päevitama hakata. Kõigepealt sai päikest kõht. Siis vahepeal saime lõunasöögi (sandwitch singi ja juustuga) ja 1/2 tundi päikest seljale.
Ja UJUMA! Vesi oli uskumatult soe. Mitte selline supp nagu Pärnu rannas vahepeal oli, vaid täpselt selline parajalt soe ja jahutav ka! Olin kaelani vees ja nägin ikka on varbaid. Nagu oleks helesinises laguunis. Lisaks on vesi siin väga soolane, mis tähendab, et ma põhimõtteliselt ei pidanud vaeva nägema vee peal püsimisega. Ja ma olen nüüd ujunud Vahemeres, juhhei!
Edasi päevitasin jälle poole tunni kaupa. Minu õnnetuseks jäin ma kõhuli magama ja nüüd olen ma väga põlenud. Ma ei ole vist kunagi olnud nii põlenud kui praegu. Vaene mina.
Enda keha jahutamiseks käisin veel korra ujumas.
Seda kõike kirjutades istun varju all koos Dimitrise (Kreeka), Pietro (Holland) ja ühe tüdrukuga, kelle nime ma ei mäleta. Pietro loeb raamatut ja teised magavad. Taustaks on meile merekohin, päike, inimeste kauge jutt, Aafrika trumm ja suupill! Ei oska seda sõnadega edasi anda. Tõesti, see on nagu paradiis.
Ja ma armastan seda! Siin on hea! Muresid väga ei ole (va põletus) ja kõik on hästi! Tahaks, et te oleks siin ja saaksime koos seda nautida!

Kojuminek algas kell 18.00. Bussi peale jõudsime alles 18.40 ja hotelli jõudsime 20.30. Õnneks võttis see aega vaid 2h.
Käisin kiiresti poes ja ostsin endale 16 liitrit pudeli vett (sest kraanivett ei soovitatud juua) ja Nivea aftersun'i aloe veraga, et kuidagigi leevendada põletust. Arve oli üle 9 euro.
Kreemitasin end toas ruttu sisse ja läksin kahe Sloveenia tüdrukuga hotelli restorani sööma. Sõin jälle pitsat (Romana, juust ja sink, 4 eurot). Pärast pitsat ootas meid Martinaga Gelato söömine, sest me polnud veel kumbki seda söönud.
Jõudnud Gelateriosse olin alguses hämmingus, sest mul oli valida vähemalt 20 erineva maitse vahel. Valisin lõpuks Tiramisu ja Kinder Surprise'i shokolaadi. Maksma läks 1.70 eurot ja seda oli niiiii palju ja see oli niiiiiii hea! Otsustasin, et sellist head asja peaksin endale siin iga päev lubama hakkama! ;)

Nüüd on juba õhtu käes ja vaja magama minna.
Homse kohta nii palju, et on esimene keele tund (jeeeee)! Ootan põnevusega!

Päikest,
M.